Press
Kuressaare Kammermuusika Päevad olid täis kustumatuid muusikaelamusi (Tiina Muddi) - Meie Maa
2007-08-18
Kuressaare Kammermuusika Päevad on kujunenud väga ainulaadseks ja mainekaks sündmuseks nii Kuressaare kui kogu Eesti kultuurisuves. Saarlased võiksid olla tänulikud, et tipptasemel festival suurepäraste muusikutega tuuakse koju kätte. Üritus paistab silma väga hea korralduse poolest. Selle eest suured tänud festivali tiimile – kunstiline juht ja produtsent Andres Paas, produtsendi assistent Kristiina Himma ja pressiesindaja Maarja Kasema.
Aasta-aastalt kasvab kammermuusika päevade populaarsus. Kui esimestel festivalidel toimusid kontserdid põhiliselt Kuressaare muusikakoolis, siis nüüd oleks see publiku arvukuse tõttu välistatud. Õnneks on nüüd olemas kaunis ja renoveeritud kultuurikeskuse saal, mis sobib ideaalselt selleks ürituseks. Veel on kontserdipaikadeks kujunenud Kuressaare linnuse kapiitlisaal ja imekaunis SPA „Rüütli“ Ritteri saal.
Tänavused, XIII Kuressaare kammermuusikapäevad rõõmustasid publikut taas erinevate muusikastiilidega ja väga heade esinejatega. Viide päeva mahtus kuus kontserti: instrumentaal – kammermuusikat, vene vaimulikku vokaalmuusikat, jazzimprovisatsioone ja kirglikke flamenkorütme. Esinejaid oli maailma eri paigust – Türgist, Saksamaalt, Austriast, Hispaaniast, Ungarist, Venemaalt ja muidugi Eestist.
Festivali avakontserdil Kuressaare kultuurikeskuse saalis astus üles publikule juba tuttav Festivali Trio koosseisus festivali kunstiline juhtAndres Paas (klaver), kammerorkestri „Moskva solistid“ kontsertmeister Stepan Jakovitš (viiul) ja rahvusvahelistel konkurssidel auhinnatud solist ja kammermuusik Rustam Komatškov (tšello) Moskvast.
Avakontsert algas rootsi helilooja Hans Eklundi (1927-1999) trioga“Hommage a Dag Wirén“. Teos kõlas Eestis esiettekandena. Eklundi Triot iseloomustab keerukas meloodiakäsitlus ning selge ja lihtne rütmika. Ansambel esitas teose selge kontseptsiooni ja hea artistlikkusega. Rahmaninovi „Eleegiline trio“ nr. 1 g-moll kõlas suurepäraselt. Mängijad lausa ”laulsid” ja hingasid“ ühes rütmis. Viiuli ja tšello kaunikõlalist mängu täiendas klaver erinevate kõlavärvingutega. Kontserdi teises pooles kõlas hea ansamblitunnetusega, haaravalt ja hea energeetikaga mängitud Schuberti teine Klaveritrio Es-duur. Teada on, et Schuberti teoste esitus nõuab interpreetidelt suurt meisterlikkust, peent ja sügavat tunnetust. Aeglastes osades tuleb rohked meloodiakaared pingestada ja hõre faktuur täita, seevastu kiiretes osades on tegemist keeruka peentehnikaga. Nende raskete nõudmistega said esinejad vaimustavalt hakkama. Kontserdi lõpus ei tahtnud publiku tormilised aplausid kuidagi vaibuda ja seega mängiti veel kaks lisapala – rahustavalt mõjuv Rahmaninovi „Eleegia“ ja Haydni Rondo triost.
Seekordne džässiõhtu nimega „Visioonid“ toimus SPA Rüütli Ritteri saalis. Esinejaks Sofia Rubina Trio koosseisus: Sofia Rubina (vokaal), Julia Anstal (flööt) ja Marek Talts (kitarr). Sofia Rubina on viimase kümne aasta jooksul pälvinud hulgaliselt auhinnalisi kohti nii Eesti kui rahvusvahelistelt konkurssidelt. Ka tema ansamblipartnerid on hõivatud džässmuusikud.
Kontserdil kõlasid erinevad džässimprovisatsioonid, sealhulgas Julia Anstali omaloominguline pala ning arranžeeringuid juudi rahvalauludest. Nauditav on Sofia Rubina improviseerimisoskus ja emotsionaalsus. Tundus, et lauluga „ Must ja valge roos“ oli lauljal eriline side. Vokaali täiendasid flöödi ja kitarri huvitavalt esitatud saate- ja soololõigud. Kuulajana oleksin esinejatelt oodanud pikemat ja kaasakiskuvamat kava.
Festivali kolmandal päeval oli võimalus kuulata koguni kahte kontserti. Neist esimesel soleeris Türgi päritolu, praeguseks juba 14 a. Hamburgis lanud pianist Banu Sözüar. Kontserdi esimeses pooles kõlas J. Haydni sonaat nr. 59 Es-duur ning J. Brahmsi kaks rapsoodiat. Tundus, et kontserdi algul ei olnud pianist veel klaveriga „sina“ peal ja seetõttu ei õnnestunud kõik nii, nagu oleks oodanud. Teine pool algas A. Pärdi variatsioonidega „ Arinuška tervekssaamise puhul“ ja palaga „ Alinale“. Teoste tempode valik oli harjumuspärasest kiirem. Kontserdil kõlas ka türgi pianistist helilooja Ulvi Cemal Erkini sonaat, mida pianist mõnuga mängis. Eredaima mulje jättis Rahmaninovi prelüüdide ettekanne. Pianisti iseloomustas jõuline mängulaad ja küllalt vaba lähenemine teostele.
Sama päeva õhtu „ Lossimuusika“ kontserdil linnuse kapiitlisaalis oli võimalus kuulata Vene vanamuusikaansamblit Svetilen. Vokaalseptett (3nais- ja 4 meeshäält) tegutseb aastast 1989 ning viljeleb vana-vene vaimulikku vokaalmuusikat. Ansambli tähelepanu keskmes on nii vene kirikulaulu avatud rahvalik kõlamaneer kui ka omanäoline repertuaarivalik, mis sisaldab ka kaasaegset heliloomingut. Septeti kooskõla oli suurepärane, kumedatele meeshäältele vastandusid jõulised naishääled. Väga huvitavat kava täiendasid rahvuslikus stiilis kostüümid ning traditsioonilised vene instrumendid nagu gusli, rataslüüra, vargan jt. Kontserdi võlu tõstis veel arhailine kapiitlisaal ja vaheajal lossi sisehoovis pakutud vein. Publiku tungival nõudmisel esitati mitu lisapala. See ilus õhtu mõjus meeliülendavalt.
Viies kontsert pakkus kirglikku flamenkoetendust SPA Rüütli saalis. Lisaks möödunud aastal publiku südamed võitnud kitarristile Andreas Maria Germekile (Austria) esinesid sopran ja tantsijanna Rachel Lynn Bowman (Saksamaa) ja lauljanna Carmen Fernandez (Hispaania). Näha ja kuulda sai nii flamenkot, klassikalist muusikat kui ka nende sulamit. Kavas oli Andreas Maria Germeki ning hispaania heliloojate Albenize, Granadose, de Falla jt teoseid. Siinkirjutajat lummas eriti G. Gershwini „Summertime“, mis algas traditsiooniliselt, aga arenes välja flamenkoks. Tahaks veel esile tõsta R. L. Bowmani kaunist sopranit, kirglikku tantsu ja kastanjetimängu ning A. M. Germeki vapustavaid kitarriimprovisatsioone. Trio kolmas liige Carmen Fernandez esindas vanu flamenkotraditsioone ja paistis silma väga tugeva ja omapärase hääletämbriga.
Seekordsete kammermuusikapäevade pärliks kujunes lõppkontserdil esinenud Aueri Kvartett Ungarist. Kvartett on loodud 1990.a ja nime saanud ungari viiuldaja ja pedagoogi Leopold Aueri järgi. Auer Quartet kuulub hetkel Ungari juhtivamate keelpillikvartettide hulka. Kavas olid Mozarti, Kodaly ja Schuberti teosed. Eriti tahaks rõhutada kvarteti kõlavarjundite rohkust ja väga head koostööd. Juba kontserdi esimestest nootidest oli tunda, et tegemist on väga professionaalsete muusikutega. Selle õhtu tipuks oli Schuberti kvarteti„ Surm ja tütarlaps“ ettekanne. Teose II osa koraaliliku teema ajal ilm pimenes ja akna tagant hakkas kostma kõuemürinat.
Pärast lõppkontserti toimus traditsiooniline loosimine, kus kuulajatele jagati arvukalt kingitusi alates CD plaatidest ja festivali passidest kuni kvaliteetveinideni.
Sellesuvine kammermuusika annus on nüüd kätte saadud. See rikastas kindlasti kõiki, kes festivali külastasid. Publiku huvi oli väga suur. Tänu ja lugupidamist esinejatele avaldas publik kontserdite lõpus püsti seistes. Palju tänu korraldajatele ja jõudu ning ideid uute kammermuusika pärlite leidmisel.