trĆ¼ki lehekĆ¼lg Press Kuressaare on suvel kammermuusikapealinn (Maarja Kasema) - Meie Maa 1998-08-19 Maarja Kasema - Meie Maa Laupäeval lõppesid järjekordsed Kuressaare Kammermuusika Päevad – seekord juba neljandad. Viiel õhtul pakkusid eesti tippkammermuusikud Saaremaa kuulajaile vapustavaid muusikaelamusi, mis tõenäoliselt veel pikka aega energiat annavad ning hinge kosutavad. Hea asi reklaamib end ise Kuressaares on neli aastat tagasi külvatud seemnest võrsunud tugev ning elujõuline puu. Just selline mõte tuleb pähe, kui meenutada kõiki nelja kammermuusikafestivali. Kuressaare Kammermuusika Päevad on leidnud oma kindla koha nii suvisel Saaremaal kui kogu Eesti muusikaelus. On see ju ainuke muusikafestival Eestis, mis on stiilipuhtalt pühendatud autentse kõrgkammermuusika viljelemisele. Kammermuusika päevade kunstiline juht Andres Paas on algusest peale pidanud väga oluliseks, et publikule pakutaks oma ala parimate esituses vaid kõrgetasemelist muusikat. Rõõm on tõdeda, et iga aastaga on publiku arv kasvanud (linnuse kapiitlisaali tuli sel aastal juba lisakohti paigutada) ning muusikute seas on Kuressaare Kammermuusika Päevadel esinemine muutunud prestiižikaks. Kes siia kord tuleb, tahab kindlasti tagasi tulla. Võib vist öelda, et festival ise on enda parim reklaam. Maiuspalad koju kätte Et selline elitaarne üritus just Saaremaal toimub, on igati teretulnud nähtus ning kindlasti on paljud mandri inimesed saarlastele kadedad, et viimastele maiuspalad otse koju kätte tuuakse. Seda enam on hea meel, et saarlased pakutavat ka vääriliselt hindavad. Kui varasematel aastatel käis kontsertidel valdavalt üks ja sama publik, siis just sellel festivalil kohtas väga palju uusi ning erinevaid inimesi. Rõõmsakstegevalt suurt huvi näitasid üles kohalikud inimesed, muusikaõppurid ning juba staažikad muusikategelased üle Eesti ja loomulikult ka Saaremaad külastanud turistid. Märksõna on professionaalsus Esinejaid võiks kõige üldisemalt iseloomustada kahe sõnaga – professionaalsus ja stabiilsus. Nad kõik on juba Eestis ja enamus ka välismaal tunnustust saanud interpreedid. Kontsertide ühtlaselt kõrge tase oli seega etteaimatav, kuid tegelikkus ületas kõik ootused. Viis kammermuusikaõhtut moodustasid nii igaüks eraldi kui ka tervikuna kokku väga hea kompositsiooni. Siin tuleks tänusõnad öelda kunstilisele juhile Andres Paasile, kes koordineeris nii esinejate kui ka repertuaari valikut. Viis muusikabuketti Avakontsert oli pühendatud prantsuse muusikale, mida esitasid NYYD Ensemble’i liikmed. Esineti kvarteti ja sekstetina ning instrumentide koosseis oli suhteliselt harvakuuldav: Jana Peäske (klaver), Mihkel Peäske (flööt), Kalev Kuljus (oboe), Meelis Vind (klarnet), Peeter Sarapuu (fagott) ning Kalle Koppel (metsasarv). Kogu festivali avaloona mõjus Saint Saėnsi Kapriis taani ja vene viisidel väga elurõõmsalt ja nakatavalt. Kontserdi suurimad elamused tulid aga lõpupoole. Väga tugeva ansamblitunnetuse ja väljendusrikkusega esitati Poulenc’i Sekstett. Francaix’ sekstett “Karjase tund”, mille alaosade pealkirjad – Kaunid vanakesed, Ahvatlevad kaunitarid, Väikesed närvilised – juba ette elevust tekitasid, kujunes nii muusika kui ka esinejate emotsionaalsuse ning väljendusrikkuse tõttu üldiseks lemmikuks. Kolmapäeval esinenud duo Vahur Luhtsalu (tšello) – Andres Paas (klaver) võitis publiku südamed juba eelmisel suvel suurepärase Rahmaninovi-tõlgendusega. Selle aasta tipplooks kujunes Eestis esiettekandele tulnud ungari helilooja Dohnįnyi Sonaat klaverile ja tšellole B-duur. Haruldaselt täpne koostöö ning ühine emotsionaalne tunnetus olid kogu kontserdi märksõnadeks. Duol Ülo Kaadu (viiul) – Tiit Peterson (kitarr) oli ainukesena võimalus esineda linnuse kapiitlisaalis. Sealne interjöör ning akustika andsid kindlalt oma panuse kontserdi õnnestumisse ning ka esinejate ja publiku meeleollu. Kitarri ning viiuli eriliselt kammerlik ja mahedakõlaline kooslus oli justkui kapiitlisaali miljöösse loodud. Esitati itaalia barokk- ja romantilist muusikat. Selle aasta galakontsert oli pühendatud XX sajandi esimese poole suurimale vene heliloojale Sergei Rahmaninovile, kelle sünnist käesoleva aasta aprillis möödus 125 aastat. Loomulikult ei ole ühe kontserdiga võimalik anda ülevaadet kogu muusikageeniuse loomingust, kuid huvitav kavavalik ning erinevad koosseisud kõnelesid enda eest ise. Kontserdi alguses kõlas noorpõlves kirjutatud Eleegiline trio nr. 1, mille esitasid Maano Männi (viiul), Leho Karin (tšello) ning Tanel Joamets (klaver). Juba varemgi kammermuusikapäevadel esinenud trio tõi kuulajateni seni suhteliselt tundmatu tahu Rahmaninovi loomingust. Helilooja romansse esitasid Villu Valdmaa (bariton) ning Andres Paas (klaver). Väga hea fraasitunnetuse ning selge kontseptsiooniga anti ülevaade erinevate perioodide vokaalloomingust. Kontserdi teises pooles kõlasid Tallinna Klaveriduo – Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske – esituses tõeliselt temperamentsed ning virtuoossed Sümfoonilised tantsud kahele klaverile op. 45. See oopus jäigi heliloojal viimaseks. Lõppkontserdil astusid üles Tallinna keelpillikvartett koosseisus Urmas Vulp (viiul), Toomas Nestor (viiul), Heili Eespere (vioola) ja Henry-David Varema (tšello) ning Ivari Ilja (klaver). Kava ülesehitus, kus oli nii põhjamaiselt karge Eller, traagiline Šostakovitš kui ka üliromantiline Schumann, mõjus ehk natuke kontrastselt, kuid muusikute suurepärane teostus kaalus kõik üles ning lihtsalt haaras publiku muusika lummusesse. Nimetatud kontserdid on kindel tõendus sellest, et Kuressaare kammermuusikapuu on juba tugevalt juurdunud ning hulgaliselt poolehoidjaid võitnud. Pinnas vajas algul küll tugevat ettevalmistust, kuna 1995. aastal toimunud esimesed kammermuusikapäevad olid Saaremaal üle väga pika aja esimene regulaarseks suvemuusikafestivaliks pürgiv üritus, kuid nüüdseks on kätte võideldud nii kindel koht kultuurielus kui ka suur hulk poolehoidjaid. Peakorraldajate suurepäraselt tegutsev tandem Andres Paas ja Kuressaare Kultuurikeskuse juhataja Tiiu Villsaar on andnud endast parima; mõlema nägudel väljendus laupäeva õhtul rahulolu, kuid samas ei unustatud ka uute plaanide sepitsemist. Järgmine suvi juubelihõnguline Oma südamlikus lõppsõnas ütles Kuressaare linnavalitsuse kultuurinõunik Tarmo Berens, et tal on tõeliselt kahju kammermuusikapäevi lõpetada ning tegi ettepaneku kuulutada välja vaheaeg – üksteist kuud ning kolm nädalat. Nimetagem seda siis nii või teisiti, kuid juubelihõngulisi V Kuressaare Kammermuusika Päevi jääb ootama arvukas kuulajaskond. Kokkuvõttev saade Kuressaare Kammermuusika Päevadest on reedel, 21. augustil kell 21 Klassikaraadios.