Press
Andres Paas: Muusika on selline keel, mis on arusaadav kõõgile (Nele Nemvalts) - Saarte Suvenädal
1998-08-07
Nele Nemvalts - Saarte Suvenädal
Üüsna pea pärast merepäevade lõõppu saab merelisest Kuressaarest muusikaline Kuressaare, sest juba neljandat aastat järjest peetakse siin kammermuusika festivali. Teisipäevast laupäevani toimub viis stiilset ja väga hoolikalt valitud kavaga kõrgkammermuusika-kontserti.
Kuressaare Kammermuusika Päevade kunstilise juhi Andres Paasi sõnul on tegemist festivaliga, mis praegu Eestis ainukesena keskendub stiilipuhtalt autentse kõrgkammermuusika esitamise ja tutvustamise traditsiooni edendamisele.
“Kuigi tavainimestel on kammermuusika elitaarsuse suhtes teatav eelarvamus, on huviliste arv aasta-aastalt kasvanud,” ütles Paas, lisades, et muusika pole kunagi liiga raske, et seda mitte mõista. “Lihtsalt tuleb end avada ja lasta see muusika endasse.”
Tänavuse festivali viis kontserti toovad muusikasõprade ette taas eriilmelise ja mahuka kammermuusikapärandi, kus kõrvuti sajanditetaguse heliloominguga kõlab ka kaasaegne kammermuusikavaramu ning kus tuntumate ja populaarsemate teoste kõrval on oluline osa ka haruldasematel ja vähetuntud kammerteostel, on kirjas festivali bukleti avasõnas.
Avakontserdi kavas on prantsuse heliloojate kammerteosed, millest Paasi sõnul peaks kõige põnevamad olema Poulenci Sekstett ja Francaix’ sekstett “Karjase tund”, millest viimane tuleb Eestis tõenäoliselt esmaettekandele.
Teisipäevasel kontserdil kõlab J. S. Bachi, Beethoveni ja Dohnányi looming. Neist viimane on ungari romantik, keda Eestis eriti ei tunta, kuid kes oma kodumaal oli tunnustatud kui hea helilooja, dirigent ja suurepäraase tehnikaga pianist. Dohnanyi Sonaat klaverile ja tšellole B-duur on kirjutatud 1899. aastal, mil helilooja oli vaid 22-aastane.
“Sonaat äratas tähelepanu just sellega, et nii noore inimese kohta sisaldas see sügavaid ja dramaatilisi tundeid,” iseloomustas teost Andres Paas. Dohnanyi kasutas selles teoses ka uut võtet, kasutades viimases, variatsioonide osas autentsel kujul materjali eelnevatest osadest. Paasi kui teose ühe ettekandja sõnul on sonaat selgeks õpitud Budapestis ning tuleb Eestis tõenäoliselt esmaettekandele.
Neljapäevasel kontserdil linnuse kapiitlisaalis kõlab Locatelli, Giuliani ja Paganini viiuli- ja kitarrimuusika.
Reedene galakontsert on korraldajate sõnul üks olulisemaid sellel festivalil, andes ülevaate Rahmaninovi kui vene muusikakultuuri 20. sajandi silmapaistvaima helilooja kujunemisest läbi tema kammermuusika prisma. Kontserdi teises pooles tulevad ettekandele Rahmaninovi “Sümfoonilised tantsud” kahele klaverile op. 45, mis on kirjutatud 1940. aastal.
“See on stiililiselt uudne ja väga meisterlik teos, kus Rahmaninov kasutab ka džässmuusika elemente,” rääkis Paas. “Selle teosega oleks võinud määratleda uue loominguperioodi algust tema heliloojateel, aga kahjuks kolm aastat peale selle teose valmimist, mõni päev enne oma 70. juubelit Rahmanivov suri.”
Laupäevane lõppkontsert on huvitav – Tallinna Keelpillikvarteti esituses kõlab Eespere “Trivium” keelpillikvartetile, Elleri Keelpillikvartett nr. 5 g-moll ning kontserdi teises pooles Schumanni Klaverikvintett Es-duur op. 44 Ivari Ilja kaaslusel. “See on ilus lõppakord üritusele,” on Paas veendunud.