trĆ¼ki lehekĆ¼lg


Press

Kuressaare I Kammermuusika Päevad (Andres Paas) - Oma Saar
1995-08-09

Andres Paas - Oma Saar

On mitmeski mõttes ärkamisaeg ja paljud Eestimaa väikelinnad on hakanud looma uusi kultuuriväärtusi, arendamaks ja rikastamaks kogu Eesti kultuuri- ja vaimuelu. Nii on sündinud mitmedki uued-huvitavad projektid ja üritused, mis oma eksistentsi vajalikkust on teadvustanud paljudele kultuuritarbijatele. Olgu siinkohal mainitud Viljandi vanamuusikafestival, Rapla kirikumuusikafestival, Pärnu Ooper, Haapsalu viiulimuusikafestival. Esmakordselt toimuvad sellel suvel Kuressaare kammermuusika päevad – saarlaste panusena Eesti süvamuusikakultuuri edendamiseks. Kuna kammermuusikapäevi ja festivale on meil vabariigis korraldatud suhteliselt harva, siis selle ürituse korraldamise üheks eesmärgiks ongi elavdada suurürituste kaudu kammermuusika esitamisele ja tutvustamisele suunatud traditsiooni. Kuressaare linn oma arvukate kammersaalidega on igati sobiv paik niisuguste ürituste läbiviimiseks – seega loodetavasti viljakas maa külvatud seemne jõudsaks idanemiseks.

Lähtudes Saaremaa süvamuusika hetkeseisust on sellel üritusel siinses kontekstis oluline ülesanne – taastada süvamuusika kontsertide traditsioon ja järjepidevus ning olla seeläbi otsekui sillaks aastakümneid tagasi loodud väärtustele siin Saaremaal. Ühtlasi oleksid need päevad ka sissejuhatuseks Eesti Kontserdiga sõlmitud lepingu järgseteks kontsertideks alates hooajast 95/96.

Kui silmas pidada Kuressaare kammermuusika päevade sisulist külge ja arengut, siis siin on loobutud mingi kindla muusikalise ajastu suunitlusest ning on mindud seda teed, kus on haaratud laiemalt ja mitmekülgsemalt erinevate maade ja ajastute mahukas kammermuusika pärand. Sellest sõltuvalt ka niisuguse laia diapasooniga kava valik – barokkajastu ületamatu meistri Bachi loomingust kuni kaasaja kõlavärvide meistri Messiaeni loominguni välja.

Eesti ühe hinnatuma laulja Leili Tammeli ja pianist Taissia Filippova ning eesti noorema generatsiooni tippmuusikute interpretatsioonis tuuakse kuulajateni kammermuusika päevade seitsmel kontserdil selliste süvamuusika klassikute nagu Bachi, Schuberti, Schumanni, Brahmsi, R. Straussi, Raveli, Milhaud’, Prokofjevi ja Rahmaninovi kammermuusika-alased šedöövrid. Kõrvuti instrumentaalmuusikaga kõlab ka vokaal-kammermuusika: kaks kontserti saksa lied’iga selle muusikažanri parimate esindajate loomingust (Schumbert, Schumann, Brahms, R. Strauss) ning kontsert Raveli ja Rahmaninovi loomingust.

Kaasaegse helikunsti poole pealt on esindatud kahe prantslaste suurkuju Messiaen’i ja Poulenc’i ning soomlase Heinineni kammermuusika – ajatuse piirimail rändava Messiaen’i muusika ja Poulenc oma mitmekülgse isiksusega (“temas elavad koos kaks hinge – munga ja poisijõmpsika oma,” on kirjutanud prantsuse kriitik Claude Rostand) köidavad kindlasti kuulajat uudsete-huvitavate lahenduste ja prantslasliku elegantsiga.

Heinineni nimi ei ole vast laiemale üldsusele veel nii tuntud, kui usun, et tema teos “Jeu II” (“Mäng II”) flöödile ja klaverile oma avangardsusega, kus flöödimängu spetsiifika selle kõige laiemas mõistes on arendatud täiuseni, mis on ühendatud värvika ja nüansseeritud inimhäälega, pakub kuulajaile sama palju põnevust ja kaasaelamist.

Seega kõlab suviselt kaunis Kuressaares veelgi kaunim muusika. Kontserdid toimuvad muusikakooli saalis, kapiitlisaalis, raekoja saalis, kultuurikeskuse näituste saalis, kuursaali kohvikus – võib öelda, et kogu linn elab kammermuusika tähe all.
Ma tahan väga loota, et selle imelise muusika ülenduse kaudu saame me pisutki tõstetud kõrgemale oma igapäevastest argiaskeldustest ja muredest ning et muusika imeline keel rikastab ja toidab inimhinge sügavaid tundeid.