Press
Saaremaa muusikaelu selle suve tippsündmus (Katre Roolaht) - Oma Saar
1995-08-24
Katre Roolaht - Oma Saar
“Meie igatsus valguse, tähtede, vikerkaarte ja rõõmsate vokaliiside järele” – nii on linnulaulu iseloomustanud helilooja Olivier Messiaen, kelle loomingut oli võimalus kuulata Kuressaare I Kammermuusika Päevade raames toimunud kontserdil.
See tsitaat sobib iseloomustama kogu muusikaüritust tervikuna, mis oli vaieldamatult selle aasta üheks tähtsamaks kultuurisündmuseks Kuressaares. Seda nii publikule kui ka esinejatele – eesmärgiga pöörata uus lehekülg kogu Saaremaa kultuuriloos ning pakkuda Eesti muusikaelule uus ja huvitav üritus. Algimpulsiks vajalik – suurepärased kammersaalid – on meie linnas olemas. Sobitades neid erinevate ajastute muusikaga, sai tulemuseks ere ja mitmekülgne palett süvamuusika klassikutest kaasaegsete heliloojateni välja.
Avakontsert muusikakooli saalis kuulus klassikutele – Brahms 19. ja Prokofjev 20. sajandist. Mõlemad heliloojad on teinud sügavama kummarduse just klassikalise vormiehituse ja -arenduse poole, mistõttu sajand nende vahel ei tundugi ületamatult pikk. Sonaadid viiulile ja klaverile vajasid suurt kõlaruumi, mida saal suutis ideaalselt täita.
Kapiitlisaal, vastupidiselt eelmisele, on kõrgustesse püüdlev ja kajaga mängiv ning sobib vokaalile tema “lennu” toetuseks. Selle tõestuseks kaks suurepärast kontserti. Leili Tammeli ja Taissia Filippova esituses kõlasid Schuberti ja Brahmsi kammerlaulud ning Schumanni vokaaltsükkel “Naise elu ja armastus”. Esinejate poolt teoste tutvustus, samuti imelise meeleolu loomine vokaali ja klaveri ühtsuses.
Villu Valdmaa ja Andres Paas kõrvutasid oma kavas Brahmsi ja Richard Straussi loomingu. Esimeselt heliloojalt sealhulgas “Neli tõsist laulu” op. 121 piiblitekstidele, mis oma sisult nõuab väga sügavat ja eluküpset lähenemist. Tulemus oli mõjuv ja mõtlik, haarates kaasa hinge saladustesse.
Meeldivaks üllatuseks oli kultuurikeskuse näituste saali kasutamine kammersaalina. Muusikale olid toredaks täienduseks maalid seintel, kuna kava esimeses poole kõlas Raveli vokaaltsükkel “Looduslood”, luues värvika pildiseeria erinevatest lindudest muusikas. Ka esitajad – Aimar Tammel ja Levon Džavadjan – sulasid sellesse kujutlusmängu ehedalt sisse, kasutades oskuslikult tundlikku häält ja pianismi. Rahmaninovi laulud kava teises pooles olid rohkem sissepoole vaatavad, varjudes välise hoogsuse taha.
Raekoja saalis oli võimalus nautida flöödimuusikat läbi kolme sajandi, Bachist avangardismini. Viimatimainitud stiili esindas Heinineni Jeu 2 (Mäng 2) flöödile ja klaverile. Mõlemat instrumenti näidati tavapärasest veidi erinevast küljest – klaverit kui löök- j näppepilli ning flööti koos inimhäälega väga laiade kasutamisvõimalustega. Selles väikeses saalis pääses maksvusele iga kõlataotlus ja -nüanss mõlema interpreedi – Signe Kull ja Karoline Sepp – esituses. Elamuslik oli hea ansamblimäng ja paindlikkus.
Muusikapäevade kulminatsiooniks oli kontsert Messiaeni loomingust muusikakooli saalis. Esimeses pooles kõlasid “Poeemid Mi’le” sopranile ja klaverile. Need poeemid (kokku 9) on pöördumine Jumala, Vaimu, looduse poole. Lauljale on see teos vokaalselt väga nõudlik. Koos klaveriga tekivad imelised harmooniad ja uus aja mõõde. Teises pooles tuli ettekandele Messiaeni tähtsaim kammerteos “Aja lõpu kvartett”. Siin on 4 instrumenti – viiul, tšello, klarnet ja klaver. Neid vastandatakse ja kombineeritakse omavahel. Klarnet laulab linnulaulu, erinevad registrid ja tämbrid, kaalutus, mediteerimine ja rütmi uurimine. Teos viib kuulaja kaasa aja mõõtmatutele avarustele, värvilisusesse, kõiksusesse ja välja “inimlikust ajast”. Esitajate ette seab ta rea raskeid ülesandeid – eksperiment ajaga ning hõljumine igavikus, andes vapustava elamuse teosest.
Kammermuusikapäevade lõppkontsert toimus kuursaali kohvikus, nimetuseks “Romantiline õhtu Poulenc’i muusikaga”. Sel õhtul kõlasid sonaadid flöödile ja klaverile, viiulile ja klaverile. Poulenc’i muusikas leidub elegantsi ja teravmeelsust, huvitavaid kõlavärve ning harmooniaid. “Lorilaulude” tekstid on anonüümsed ja pärit 17. sajandist. muusika liigub naljatlemisest raskemeelsuseni. Tsüklis “Kunstniku töö” on 7 poeemi pühendatuna helilooja kunstnikest sõpradele. Ilmekas interpretatsioon sai publikult väga sooja vastuvõtu osaliseks. Sel õhtul, peale kontserti, sündis üks suurepärane idee – hr. Rein Org tegi huvitava ettepaneku asutada Kuressaare Kammermuusika Päevade fond, kuhu igaühel oli võimalus kohe ka annetada. Samuti avaldas tänu ja toetust Kuressaare Linnavalitsus eesotsas linnapea Ülo Veversi ja abilinnapea Jaan Lemberiga.
Ja ongi Kuressaare I Kammermuusika Päevad saanud ajalooks. Sel kolmel päeval nautis iga kontserti saalitäis kuulajaid, kes leidsid tee imelisse maailma, mille keeleks on muusika. Suur tänu korraldajatele ja jõudu järgmisteks muusikapäevadeks 15.–17. augustini 1996. aastal.