Press
Hingekosutuseks saarlastele (Vilma Mallene) - Kultuurileht
1996-08-30
Vilma Mallene - Kultuurileht
Valitsevale kammermuusikakeskusele “Pärnu suves” on lisandunud Saaremaa Kuressaare kammermuusika päevadega (KMP). Need toimusid teist korda. Üritusel on Kuressaare linnavalitsuse, kultuurikeskuse ja selle juhataja, energilise Tiiu Villsaare igakülgne toetus.
Kammermuusika päevade idee autor ja kunstiline juht on muusikaakadeemia praegune magistrant Andres Paas. Nii olid ka need eeskätt noorte interpreetide päevad, kus esinejaiks valdavalt EMA äsja lõpetanud või magistrandid.
Andres Paas on seadnud eesmärgi väärtustada elitaarseks peetud kammerkõrgmuusikat ja Lied’i, mis rootsi tuntud baritoni Eric Saedéni arvates elab Euroopas üle mõõnaperioodi, aga meil, vastupidi, üha enam tegijaid-kuulajaid haarab. Kammermuusikapäevadel on hindamatu osa suvemuusika toomisel tavalise, enamasti mittemuusikust kuulajani. Seejuures saavad noored esinejad kogemusi oma teel meisterlikkusele. Akadeemiline koolitus on kujundanud noortes hoiakud, andnud eeskuju ja innustust. On rõõm kogeda, et paljud neist on teinud valiku pühendada end jäägitult just kammermuusikale ja Lied’ile. Nende areng on olnud silmanähtav, mistõttu saame juba kõnelda avara tagamaaga professionaalidest.
Kolmel päeval, 15.–17. augustini kuulati Kuressaares linnuse kapiitli-, muusikakooli ja raekoja saalis muusikat Mozartist Hindemithini, Brahmsist Schönbergini, Franckist Lutoslawskini. Sõnaga – kõrgrepertuaari, mis nõuab kuulajailt süvenenud osalust ja aktiivset kuulamist. Kui mullu oli Kuressaares märksõnaks Lied, siis seekord keskenduti instrumentaalkammermuusikale.
Leian, et tänavuste päevade kava oli proportsioonis: kaks kontserti päevas on väikesele kuurortlinnale optimaalne. Üllatas rohke kuulajaskond. Selgelt tajutav inspireeriv toonus ja väga soe vastuvõtt andsid tunnistust, et tegu on oodatud sündmusega, millel on tulevikku.
Kõik kontserdid toimusid heal professionaalsel tasemel. Võiks öelda, et KMP tippudeks kujunesid Liedi-kontsert ja Francki Kvinteti ettekanne.
Duol Villu Valdmaa – Andres Paas on Lied’i viljelemisel Eestis tuntavat kaalu. Nende voorused on andumus, erakordne musikaalsus, teineteist inspireeriv esituslaad, võrdväärne partnerlus. Eriti sügavalt puudutas hinge Schönbergi opus 1.
Francki Kvintett (K. Ugandi, H. Traksmann, T. Raidmets, S. Zavjalov, K. Kelder) mängiti täislaenguga, erakordselt diferentseeritult. Puhtus ja selgus valitses kujundeis ja faktuuris. Ansambel oli võrratu, tal oli väljendusjõudu ja oma sõnum. See vaimustas.
On põhitõde, millest ansamblimängus ei saa üle ega ümber, et muusika tunnetamise eripära peab olema allutatud ansamblimängu reeglitele, muusikadramaturgiale. Soleerimine on siin välistatud. Toomas Vavilov on suurepärane muusik, meie parimaid klarnetiste. Ometi eksis ta just eelmainitud põhitõdede vastu eriti triode ettekandel. Vavilovi fraas ja kõlapalett on ehtsalt brahmsilikud – intensiivne, särav, täidetud –, samas lämmatas ta tšellopartii. Beethoveni Trio finaal ja Brahmsi Trio Adagio (N. L. Sakkos, T. Vavilov, P. Tarvas), milles pääses mõjule partnerite tasakaal ja kõlavahekorrad olid paigas, kõlasid nauditavalt.
Spontaanse aplausi kutsus esile Mendelssohni “Grand Duo” kahele klarnetile ja klaverile (T. Vavilov, V. Sakkos, N. L. Sakkos). Erakordselt sobiv lugu kapiitlisaali atmosfääri ja akustikasse, tõeline duell ja tulevärk!
Piret Habak – Reet Kopvillem on väga võluv ja teineteist täiendav klaveriduo. Täpsem režii pedaalis, pikkades arenguliinides, faktuuri detailiseerimises ainult suurendaksid esituse mõjukust. Mozarti Sonaadi sarmikas ja sädelevas ning Chopini Rondo hästikõlavas ettekandes oli duo omas elemendis.
Eda ja Raivo Peäske flöödi-harfi-duo lisas kontsertidele värskust ja meeleolu. Võluv ja sulnis kooslus raekoja interjööris.
Katrin Nachtigallil ja Andres Paasil on kõik eeldused tõlgitseda Francki ülinõudlikku viiuli- ja klaverisonaati. Kõlavärvid, tundeline fraseering ja romantiline kirglikkus lubavad silmapaistvat tulemust.
Tanel Joametsa trios (Maano Männi, Leho Karin) on kõik eredad mängijad. Šostakovitši sügavast maailmavalust kantud Trio mõjus väga sugestiivselt, noortel on väga hea nüüdismuusika närv. Brahmsi muusika nõuab esitajailt sisulist küpsust, kõnelemata tehnilisest üleolekust. Siit võinuks leida enam puhangulisust, kirge, tundelisuse eri tahke. Tundub, et Brahmsile läheneti pigem klassikaliste väljendusvahendite mõõdupuuga. Ansamblil on põnevad ideed, ent täiusliku meeskondliku sulamini on veel kasvuruumi.
Kuressaare mandrikärast kauge, õdus ja kuidagi kammerlik atmosfäär sobib kammermuusikale. Siin on ka hea akustikaga kammersaalid ja suurepärased klaverid. KMP bukletis kirjutab Paas saarlaste hingekosutuse vajadusest. Arvan, et selle missiooni üritus täitis. Enamgi! Usun, et hingekosutus ja uued impulsid said osaks ka esinejaile. Ja kui Madis Kolk otsib Eesti Päevalehes Kuressaarest Kuhmo kammermuusikafestivalile adekvaatset, võin veendunult vastata: see võimalus on seal olemas. Kuressaare fenomenile Eesti muusikaelus on alus pandud.