Press
Kuressaares kõlas kammermuusika (Vahur Luhtsalu) - Sirp
2005-08-19
XI KURESSAARE KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 9. – 13. VIII.
Tänavune festival Kuressaares, järjekorranumbrilt juba üheteistkümnes, tõi publiku ette hulgaliselt põnevaid artiste, kuid püstitas ka olulise tähise oma senises ajaloos. Nimelt üllitasid festivali korraldajad esmakordselt duubel-CD pealkirjaga “Kuressaare kammermuusika päevad 10”, mis sisaldab parimaid live-salvestisi sellistelt maailmatasemega muusikutelt ja kollektiividelt nagu Alexandre Tharaud, Bartók Quartet, Martin Kasik, Quatuor Parisii, Trio Mediæval jpt.
Nõudliku muusikasõbra jaoks kaalub hea kontsertvõte alati üles stuudios lindistatu, sest publiku ees esinedes suudab interpreet enamasti anda endast emotsionaalselt rohkem kui stuudioseinte vahel. Ei ole väheoluline ka see, et nendele CDdele salvestatud kaks ja pool tundi hoolikalt välja sõelutud muusikalist materjali jätab jälje peale Saaremaa ka kogu Eesti kultuurilukku. Võib ju juhtuda, et nii mõnelegi artistile jääb Kuressaares esinemine esimeseks ja ka viimaseks ülesastumiseks Eestis, mis lisab kogumikule veelgi väärtust muusikateadlaste seisukohast.
Festivali avakontserdil astus üles projektkoosseis, kuhu kuulusid festivali kunstiline juht Andres Paas (klaver), Stepan Jakovitš (viiul, Venemaa) ja Rustam Komatškov (tšello, Venemaa). Ettekandele tulnud klaveritriodest avaldas enim muljet Rahmaninovi “Eleegiline trio” d-moll op. 9. Eestlasest pianist ja vene keelpillimängijad mõistsid üksteist täielikult. Muusikalise tunnetuse ühtsusest sündis rohkelt emotsionaalselt laetud kõrghetki, mis vallandasid kontserdi lõpus publiku marulise aplausi.
Kreegist Piazzollani
Muusikanädala teise päeva õhtul oli koorimuusikahuvilistel põhjust koguneda Kuressaare Laurentiuse kirikusse, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitas Paul Hillieri juhatusel Cyrillus Kreegi vaimulikku koorimuusikat.
Kreek on teadupärast eesti koorimuusikasse jätnud olulise jälje ning tema laulud ei paelu mitte ainult omapärase harmooniaga, vaid neist õhkub ka vaimset jõudu ja usulist veendumust. Helilooja koorilaulud esitavad lauljatele nii vokaaltehniliselt kui ansambliliselt kõrgendatud nõudmisi, millega kammerkoor (nagu tavaliselt) ka suurepäraselt toime tuli.
Kui varasemaid festivale iseloomustas taotlus pakkuda publikule vaid kammermuusika šedöövreid, siis juba mõnda aega annavad muusikanädala programmis tooni eriilmelised etteasted, mis hõlmavad nii muusikat kui ka teisi kunste laiemalt. Helen Oru ja Dmitri Hartšenko Astor Piazzolla legendaarsele tangomuusikale loodud tantsukava “Tangoballett” pakkus vaheldust festivalil kõlanud kammermuusika klassikale. Kuulsa argentiinlase muusikat esitanud Allan Jakobi (akordion) ja Tiit Peterson (kitarr) tõid kuulajate ette oskuslikus arranžeeringus Piazzolla tuntuimad teoseid nagu “Cafe 1930”, “Libertango”, “Milonga del Angel” jpt, mida ilmestas jõuliselt Hartšenko koreograafia.
Seekordse festivali üks vaieldamatuid tipphetki oli Rumeenia pianisti Mihaela Ursuleasa klaveriõhtu Kuressaare kultuurikeskuse saalis Beethoveni, Schumanni ja Brahmsi teostega. Nõudliku kava krooniks oli siinkirjutanu arvates Brahmsi “Fantaasiad” op. 116 (1892), kus pianist tabas hästi helilooja hiliste teoste mõtlikku natuuri ning vaimset sügavust. Ursuleasa mängu puhul hämmastab ehk enim tema uskumatu kontsentreerumisvõime. Mitte ühegi fraasi kujundus ei jää hetkekski vajaliku hoole ja tähelepanuta, muusikalised motiivid ning ka teose osad seostuvad ühtseks tervikuks.
Tšehhi meesvokaalkvarteti Q VOXi võib kahtlemata lugeda omas vallas maailma tippude hulka. Hilisel õhtutunnil Kuressaare lossi kapiitlisaalis aset leidnud kontsert oli siinkirjutajale üks viimase aja põnevamaid muusikalisi elamusi. Ansambli esituses sai kuulda ulatuslikku kava, mis hõlmas nii renessansiajastu muusikat, romantikuid, spirituaale kui ka tšehhi heliloojate Janáčeki, Halma, Kaňáki ja Šujani teoseid. Tšehhi vokalistide puhul avaldas muljet nende ettekande ideederohkus ja oskus kasutada kontserdipaiga akustika eripära. Näiteks Josquin des Préz’ vaimuliku laulu “Tu solus, qui facis mirabilia” kandis ansambel ette kapiitlisaali kõrval asuvas kabelis, mille mitu sekundit pikk kaja võimendas veelgi laulu sisu ja tähendust. Väga sooja vastuvõtu osaliseks said tšehhi heliloojate teosed, kuid publiku suurim sümpaatia kuulus kontserdi lõpus kõlanud spirituaalidele.
Avatud meeltega muusikud
Rüütli hotelli Ritteri saalis toimunud Austria jazzansambli Open Minds (koosseisus Roland Bentz viiulil, Rainer Deixler löökpillidel ja Alexander Lackner kontrabassil) esinemine oli muusikanädala üks julgemaid ettevõtmisi, millega ühtlasi kombati festivalipubliku vastuvõtlikkuse piire. Nagu ütleb ansambli nimigi, koosneb see avatud meeltega muusikutest, kelle minimalistlike vahenditega teostatud improvisatsioonid nõudsid ka publikult märkimisväärselt avatud meelt ja mõistmist. Kel seda jätkus, nõudis kontserdi lõpus lisalugusid, aga oli ka neid, kes üritasid saalist vaikselt välja hiilida.
Kuressaare kammermuusika päevad on sageli lõpetatud mõne suurema kammerkoosseisu etteastega ning n-ö ankruteosena kõlanud midagi Brahmsi rikkalikust loominguvaramust, reetes sellega festivali kunstilise juhi sügava kiindumuse kuulsa sakslase muusikasse.
Kammerorkestri Kremerata Baltica liikmetest koosnev keelpillikvartett Euphonia esitas koostöös klarnetist Marcis Kulisega Brahmsi Klarnetikvinteti h-moll op. 115. Kuigi nii Brahmsi kui ka kontserdi esimeses osas kõlanud Mendelssohni ja Wolfi teosed keelpillikvartetile paistsid silma kõrgetasemelise tehnilise ja ansamblilise teostuse poolest, jäi paraku puudu emotsionaalsusest ja isiklikust pühendumisest ettekantavale muusikale. Loodetavasti võib pillimeeste esituses välja löönud hingetu “käsitöönduslikkuse” kirjutada esinejate nooruse arvele ning loota, et muusikute küpsemise ja kogemustepagasi suurenemisega lisandub nende mängulaadi ka selliseid kvaliteete, mis iseloomustavad küpseid interpreete.
Nii esinejate kvaliteedi kui laitmatu korralduse poolest võib Kuressaare kammermuusika päevi lugeda Eesti üheks kõrgema tasemega muusikaürituseks. Aastatega on latt üsna kõrgele tõstetud, mistõttu tegijaile tuleb soovida jõudu ja jaksu saavutatu hoidmiseks!