trĆ¼ki lehekĆ¼lg Press Kammermuusika (?) Kuressaares (Liisi Laanemets) - Muusika 2006-10-01 XII Kuressaare kammermuusika päevad 8.-12. VIII 2006 Kaheteistkümnendat aastat on augustikuu teisel nädalal kammermuusikahuvilistel põhjust kokku saada Saaremaa pealinnas, festivalil „Kuressaare kammermuusika päevad”. Selleaastasi kontserte kuulates tekkis paratamatult võrdlusmoment eelmise sajandi viimaste festivalidega. Allpool mõningad mõtted sellest. Festival sai alguse 1995. aastal Saaremaalt pärit pianisti Andres Paasi eestvedamisel, kui saare suvine muusikaelu polnud veel ülepaisutatud kõikvõimalikest kultuuriüritustest. Festivali sünnikoduks oli muusikakooli saal, kust 2002. aastal koliti Kuressaare uue kultuurikeskuse saali. Kontserdipaikadena on siiani kasutusel ka raekoda ja linnuse kapiitlisaal. Teisenenud ei ole mitte üksnes esinemiskohtade, vaid ka esinejate valik – kui esimesel viiel festivalil osalesid vaid eesti muusikud, siis nüüd kutsutakse palju interpreete mujalt. Algselt pakkus festival publikule üksnes stiilipuhast kammermuusikat. Viimasel ajal püütakse programmi muuta huvitavamaks lisades erinäolisi koosseise ja stiile. Tänavu jäi festivalist aga väga killunenud mulje ja tekkis küsimus, mis seda kõike võiks ühendada. Vokaalmuusika on enamasti alati kuulunud muusikapäevade programmi. Kahel korral on kammermuusika päevadel esinenud Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri juhatusel, 2004. aastal kavaga „Arvo Pärt ja varajane muusika” ning 2005 „Cyrillus Kreegi vaimulikud laulud”. Sel aastal esindas vokaalmuusika poolt norra vokaalkvartett Quattro stagioni (Carl Hųgset – kontratenor, Scott B. Campbell – tenor, Arild Rųnsen – tenor, Danķel Óskar Danķelsson – bassbariton), mis oli justkui järjeks eelmisel aastal üles astunud Tšehhi meeskvartetile Q Vox. Norralaste programm koosnes nii vanamuusikast kui ka norra romantiliste ja kaasaegsete heliloojate teostest. Vaatamata Kuressaare linnuse kapiitlisaali keskaegse atmosfääri sobivusele, ei pakkunud kvarteti esimemine muusikaelamust, kuna häirivalt mõjus ansambli pidev intonatsiooiline ebatäpsus ja kontratenori hääleprobleemid. Quattro stagioni näitel teen siinkohal väikese kõrvalepõike esinejate tutvustamise teemadel. Eelreklaam ning kavaleht, mille andmetel on tegu Norra tänapäeva kõige silmapaistvama vokaalkvartetiga, olid ootused väga kõrgeks kruvinud. Paraku pettusin kontserdis. Arusaadav, et korraldajad peavad üritust nii reklaamima, et saal oleks täis ja piletid välja müüdud (Kuressaares enamasti nii oligi), aga kas kõik esinejad on ikka parimad, silmapaistvamad ja hinnatuimad? Uskudes esinejate säravat enesereklaami ja usaldades häid soovitajaid, võivad korraldajad tihtipeale kuulajate ees piinlikku olukorda jääda. Uueks suunaks kammermuusika päevadel on kujunenud igaaastane klaveri sooloõhtu, mis on Kuressaarde toonud väga esindusliku noorte pianistide plejaadi (2002 Alexandre Tharaud, 2003 Vestard Shimkus, 2004 Martin Kasik, 2005 Mihaela Ursuleasa). Seekord Eesti üks pärjatumaid ja omapärasemaid noorema põlvkonna pianiste – Irina Zaharenkova. Põneva kava (Villa-Lobos, Prokofjev, Beethoven, Mozart, Scalatti) ja huvitava interpretatsiooniga kontsert kujunes festivali üheks kõrghetkeks. Samuti on tavaks kuulajatele ühe kergemuusika kontserdi pakkumine. Eelnevate aastate kodumaiste esinejate ritta (2003 – Villu Veski ja Tiit Kalluste, 2004 – Hedvig Hanson ja Andre Maaker) astus sel aastal Läti saksofonikvartett next (Ilze Paegle – sopransaksofon, Inga Meijere – altsaksofon, Arnita Akmentina – tenorsaksofon, Kristine Avota – baritonsaksofon). Kuigi kavalehe andmetel on kvarteti repertuaaris oluline osa Läti kaasagsel heliloomingul, koosnes Kuressaares kava enamasti pop- ja jazzmuusikatöötlustest. Suurepärased muusikud esitasid head muusikat, nõutust tekitas aga kontserdi paigutamine festivali konteksti. Akadeemilise kammermuusika ja kergemuusika piiril balansseerimisel kalduti seekord pigem kergema meelelahutuse valdkonda. Lisaks erinevatele muusikastiilidele on kolmel viimasel aastal festivali ilmestanud tantsuetendused. 2004. aastal oli kavas moderntantsuetendus „Bach-Xenakis”, esinejateks Teresa Simas ja Pedro Carneiro, 2005. aastal „Tangoballett – tantsuetendus Piazolla muusikaga” Tiit Petersoni, Allan Jakobi, Dmitri Hartchenko ja Helen Orgi esituses ning sel aastal hispaania rütmid ja flamenco Belén Cabanes ja Andreas Maria Germeki ettekandes. Viimast ei olnud siinkirjutajal kahjuks võimalik kuulata-vaadata. Akadeemilise kammermuusika valda kuulusid sel aastal veel kaks kontserti. Festivali avakontserdiga tehti kummardus Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäevale. Mozarti-galal astusid üles erinevad eesti koosseisud – Tartu keelpillikvartett (Kristel Eeroja-Põldoja – I viiul, Kadri Sepalaan – II viiul, Kadri Rehema – vioola, Reet Mets – tšello) ja Toomas Vavilov, ansambel Heli Veskus ja Jaanika Rand-Sirp ning klaverikvintett koosseisus Toomas Vavilov (klarnet), Nils Rõõmussaar (oboe), Vigo Uusmäe (metsasarv), Peeter Sarapuu (fagott) ja Nata-Ly Sakkos (klaver). Lõppkontserdil „Finale” esines Soome klaveritrio Trio Finlandia (kahjuks jäi ka see kontsert siinkirjutajal kuulmata). Idee tuua kuulajateni ka kammeržanri äärealad on iseenesest kiiduväärt, sellega seoses hakkab hägustuma aga festivali algne idee pakkuda kuulajatele stiilipuhast kammermuusikat. Varasemate festivalidega võrreldes, oli selleaastastel muusikapäevadel küljes kommertsihõng, mis lähendab seda igale teisele suvisele kultuuriüritusele, kus püütakse pakkuda muusikat seinast-seina, igale potentsiaalne kuulajale midagi. Siiski arvan, et publiku vähesuse all ei kannataks ka akadeemiline festival, olgugi et suvine.