Press
Klaverifantaasiad ja vene kirikumuusika (Maarja Kasema) - Meie Maa
2007-08-09
Kuressaare Kammermuusikafestivali kolmas päev pakub publikule kahte muusikaelamust. Kell 19 annab Kultuurikeskuse saalis soolokontserdi Türgis päritolu, praeguseks juba 14 aastat Hamburgis elanud pianist Banu Sözüar. Lisaks klaverimuusika klassikale esitab ta ka Arvo Pärdi ning Türgi helilooja Ulvi Cemal Erkini teoseid. Kell 22 ootame publikut Kuressaare linnusesse, kus esineb vokaalseptett Svetilen Venemaalt. Vana-vene vaimuliku vokaalmuusika kava täiendavad esinejate rahvuslikus stiilis kostüümid ning traditsioonilised vene instrumendid.
Muusikast ja klaverimängust rääkisime Banu Sözüariga.
Kirjeldage palun pianisti üht tavalist päeva.
See sõltub eelkõige iga pianisti isikust, mõttelaadist, loomusest, kultuurilisest taustast. Tänu sellele on ka iga artisti mäng omanäoline. Mina alustan päeva üsna varakult, õpin eelolevate kontsertide teoseid, eelkõige uut repertuaari. Kui on tuju, siis kuulan muusikat ja süvendan teadmisi teoste kohta, mida mängima hakkan. Mulle meeldib külastada maalinäituseid, kust saan inspiratsiooni muusikaliseks n-ö maalimiseks. Lisaks ma loomulikult harjutan, keskmiselt 5-6 tundi päevas. Kui mul on Hamburgi konservatooriumis õpetamise päev, siis ma tavaliselt lõunatan väljas. Kui ilm ja muusika lubavad, teen hea meelega lihtsamaid aiatöid. Loodus on hea sisemiste pingete maandaja. Õhtuti ma loen palju, mu lemmikvaldkond on psühholoogia.
Mida te mitte kunagi ei tee, kuna olete pianist?
Ma ei tee kunagi sellist sporti, mis on raske kätele või jalgadele, näiteks tennis, võrkpall, suusatamine jt. Aga mulle meldivad õhtused väikesed jalutuskäigud.
On Teil kontserdipäevaks kindel rituaal?
Kohe hommikul lähen kontserdisaali pilli ja saali atmosfääriga tutvuma. Tavaliselt mängin läbi kogu kontserdikava. Siis ma lõunatan ja puhkan pisut, et naasta kontserdisaali, kus harjutan viimast korda enne kontserti.
On Teil lemmikhelilooja(d)?
Mulle meeldivad romantikud ja impressionistid: Rahmaninov, Skrjabin, Brahms, Ravel, Debussy. Naudin ka mõne kaasaegse helilooja loomingut.
Täna on kavas ka eesti ja türgi muusika. Rääkige palun türgi heliloojast Ulvi Cemal Erkinist.
Kuna Erkin oli ise tegevpianist ja pedagoog, tundis ta klaverit väga hästi. Mul oli õnn õppida Erkini klaverisonaati helilooja abikaasa Ferhunde Erkini juhendamisel, kes oli samuti kontsertpianist ja muusikaõpetaja. Ta käis kõigil mu kontsertidel ning meie suhted kujunesid väga sõbralikeks ja sügavateks.
Ulvi Cemal Erkin tegi koos Hindemithiga kõvasti tööd, et asutada Ankarasse konservatoorium. Minu meelest on ka tema muusikas Hindemithi mõjutusi, samuti prantsuse muusika mõjutusi, kuna ta on õppinud Pariisis. Tema peamine inspiratsiooniallikas oli aga türgi rahvamuusika oma elavate rütmide ning meditatiivsete ja müstiliste värvidega.
Olete Te ka varem Arvo Pärdi teoseid mänginud?
Need on esimesed Pärdi teosed minu kavas ja mulle nad väga meeldivad. Mängisin neid ka möödunud aastal Tallinnas. Neis vormilt minimalistlikes palades väljendub suur humanismiidee koos oma kurblike, isegi traagiliste ja müstiliste tahkudega.